Teksti suurus:
A A A

Rapla malev

Enne II maailmasõda Rapla maakonda ega iseseisvat malevat ei eksisteerinud. Raplas oli malevkond ja maakonna praegust territooriumi haldasid Harju-, Lääne-, Järva- ning Pärnumaa.

Märtsis 1990 toimus Raplamaal mitmeid koosolekuid selgitamaks Kaitseliidu loomise vajadust ja ülesandeid. 23. märtsil toimus suurem koosolek Raplas, kus valiti ka Rapla esimene pealik, juhatus, struktuuriüksuste juhid ja revisjonikomisjon. Aprillis loodi nelja kompaniiga Rapla malevkond, mille rühmad moodustati territoriaalselt või ettevõtete töökollektiivide baasil.

12. aprillil 1990 peeti Eesti Kaitseliidu Rapla lipkonna asutamiskoosolek, sellel võeti vastu ajutine põhikiri, ja seda kuupäeva loetakse Rapla maleva sünnipäevaks. Lipkonna loomise tingis eelkõige ennesõjaaegne Kaitseliidu struktuur, kuid hiljem mõisteti, et haldusjaotusest tingituna on otstarbekam Raplamaal luua iseseisev malev. 21.09.1991 nimetati KL ülema päevakäsuga nr 21 Rapla lipkond KL Rapla malevaks.
Koostöö kohalike omavalitsustega oli hea, maleva kaitseliitlaste tegemisi teati ja seetõttu hinnati Raplamaal malevat nii kõrgelt, et Maavalitsus annetas Rapla malevale lipu, mis õnnistati 7. novembril 1998 Raplas.
Rapla malevat iseloomustab maakonnakesksus. Maleva struktuuri moodustavad Loone malevkond, Märjamaa- ja Hiie üksikkompanii ning Kaiu üksikrühm, mis jagunevad piirkonniti ja enamasti kannavad nad oma nime asupaiga järgi kus nad loodud on.

Rapla maleva liikmete arv 2020. aasta septembri seisuga on 624 inimest ja maleva staabis on 15 palgalist töötajat.