Paljud ajateenistuse läbinud ei tea, misasi on Kaitseliit ja miks nemad peaksid sinna astuma. Neil on ju eriala omandatud ja reservis oma sõpradega üksus. Viie aasta pärast RÕKil või mobilisatsiooni korral saab gäng jälle kokku ja asi jookseb nagu õlitatult. Mõeldakse, et Kaitseliidus on mingid habetunud õllekõhtudega tüübid, kiiver viltu peas ja distsipliin küsitav.
Miks siis peaks ajateenistuse läbinu Kaitseliitu astuma?
Omandatud eriala - ajateenistuse lõpuks oleme me kõik tõsiseltvõetavad eksperdid oma erialal. Harryse programmeerime ära põllu peal, MG3-e võtame lahti, puhastame ära ja paneme tagasi kokku kasvõi pimedas, kanüüli võime veeni panna kasvõi iseendale. Kui aga ei ole viis aastat neid asju näinud, siis ei mäleta enam kuidas Harryse programmeerimise menüüsse pääseda, kuidas MG3-e juhtmuhvi kätte saada ja mis asju pidi enne kanüüli panekut desinfitseerima või et kes pidi söösta-kata ajal esimesena liikuma.
Kaitseliidus olles sa püsid terav. Sa saad käia erialakursustel mälu värskendamas ja väliõppustel praktiseerimas. Lisaks on sul võimalik Kaitseliidus areneda - sa võid eriala vahetada, või omandada teise ala teadmisi lihtsalt lisaks oma põhiteemale.
Oma gäng - mida kauem on sul ajateenistusest möödas, seda väiksem on tõenäosus, et teie oma rühm mobilisatsiooni korral kokku saab. Mõni mees on läinud tegevteenistusse, mõni sattunud mobilisatsiooni välistavale ametikohale (näiteks on vallavanem, politseinik, aga ka oluliste kommunikatsioonide üleval hoidjad). Mida kauem on ajateenistusest möödas, seda tõenäolisem on, et mõni langeb tervisega välja. Lisaks, umbes 10 aastat pärast ajateenistuse läbimist arvatakse sind täiendusreservi, ehk asendusmehe ametikohale. Neid ei kutsutagi oma üksusega välja.
Kaitseliidus tead sa alati, kellega koos sa oled. Oma kaasvõitlejaid näed sa iga aasta korduvalt õppustel ja sa tead alati, milleks keegi parasjagu võimeline on. Lisaks oluline erinevus ajateenistusega võrreldes on see, et Kaitseliidus saad sa ise oma üksuse valida - kui üks rühm mingil põhjusel ei sobi, saad sa alati mujale üle minna. Lisandväärtust annab Kaitseliidus olemisele asjaolu, et kõik võitlejad sinu kõrval on vabatahtlikud. Seal pole kedagi, kes tunneb ennast kohustuslikku ajateenistust läbimas olevat.
Auaste säilib - Eestis on Kaitseväel ja Kaitseliidul ühised auastmed. Näitena see tähendab, et kui sa läksid ajateenistusest reservi kapralina, siis Kaitseliidus alustad sa kapralina. Ja kui näiteks peaksid sa Kaitseliidus saama vanemseersandiks ja seejärel Scoutspataljoni astuma, oled sa Scoutsis ka vanemseersant.
Mobilisatsioon - ajateenistuse reservväelasena on sul teada, kuhu sa mobilisatsiooni korral minema pead. Seal peaks sind ootama keegi, kes annab sulle saapad, magamiskoti, kateloki, jne. Rahuajaõppustel on sellega kõik hästi läinud. Küll aga ei saa keegi sulle garanteerida, et päris mobilisatsiooni segaduses sa parajad saapad, toimiva magamiskoti ja kateloki üleüldse saad. Ja kui ka saad, siis sinna juurde on vaja veel jao ja rühma varustus ka saada. Reaalne lahingvalmiduse saavutamine võib võtta päevi.
Kaitseliidus on sul varustus kodus. Saapad on sisse kantud. Magamiskott -20C juures ära katsetatud. Katelok puhtaks pestud ja läikima hõõrutud. Ja kui sa natuke viitsid pabereid lükata, siis on sul ka automaat kodusel hoiul. Ehk mobilisatsiooni korral on sinul vaja ainult kott selga võtta, ja malevas jao telk veoautole tõsta. Sa oled mõne tunniga lahingvalmis.
Reservi eelised - kuigi Kaitseliidul on eelnevalt kirjeldatud eelised, on ka teatud piirangud. Ilmselgelt ei ole Kaitseliidul kõiki võimalusi, mis Kaitseväel. Pole soomusjalaväge, pole 155mm haubitsaid, pole õhutõrje raketiheitjaid. Ja seega pole ka vastavaid erialasid. Kui sa tunned vankumatut ühtekuuluvust mõne ainult Kaitseväes leiduva relvaliigiga, siis on sinu õige koht ikkagi Kaitseväe reservis. Küll aga toimuvad arengud. Hiljuti on esimesed KL üksused reaalselt relvastatud Javelinidega. KL lahingüksused on kuulivestidega varustatud EKV-ga võrdselt. On ainult aja küsimus, kui KL ka oma soomuse, haubitsad, õhutõrje saab.
Eelnevat kokku võttes, iga mees, kes on ajateenistuse läbinud on teinud õiget asja. Ka “lihtsalt” reservis olles on ta hindamatu meie kõigi turvalisusele. Samas saab ta tõsta enda ja seeläbi kogu meie kaitsevõime valmisoleku taset astudes Kaitseliitu.
Ken Veski
Ajateenistus läbitud Vahipataljonis 2005-2006
Kaitseliidu Rapla maleva vabatahtlik aastast 2013
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179399
Faks: +372 7179850
