Rapla malev

Üldinfo

Kaitseliidu Rapla malev ühendab kaitseliitlasi kõikidest Rapla maakonna valdadest. Sõjalistele harjutustele ja väljaõppele lisaks tähistatakse ühiselt olulisi sündmusi – maleva aastapäev, võidupüha, Vabariigi aastapäev. Samuti tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ning teiste jõustruktuuridega. Väljaõppele kodumalevas lisandub võimalus osaleda Kaitseliidu Kooli erinevatel kursustel.

Põhja maakaitseringkonna vastutusalasse kuuluvad Rapla, Harju, Tallinn. Juhtmalev on Tallinna malev.

Juhtimine

Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mida juhib Kaitseliidu ülem ja maleva tegevust juhib malevapealik. Kaitseliidus on duaalne juhtimismudel, kus administratiivses juhtimises osalevad vabatahtlikest moodustatud kollegiaalsed organid. Kollegiaalsel organil on Kaitseliidus korraldatava sõjaväelise väljaõppe ja riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel nõuandev sõnaõigus. Kaitseliidu struktuuriüksused on peastaap, maakaitseringkonnad, malevad, valveteenistus, kool, Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred.

Major

Indrek Jürgenson

Malevapealiku ametis alates
Alates juuli 2022
Alates 1. juulist 2022. aastast on Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Indrek Jürgenson.

Varasemad malevapealikud

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Kaur Käämer​

Juuni 2025

Rapla maleva kujunemine

Rapla malev on üks nooremaid Kaitseliidu piirkondlikke üksusi, mille kujunemislugu sai alguse Eesti iseseisvuse taastamise eelsetel aastatel. Kuigi enne II maailmasõda ei olnud olemas Rapla maakonda ega iseseisvat malevat, hakkas 1990. aasta kevadel Raplamaal taastuma kohalik kaitsetahe. Aktiivsete algatuste, koosolekute ja elanike toetuse tulemusel loodi kiiresti toimiv struktuur, millest kasvas välja tänane Kaitseliidu Rapla malev.
Enne II maailmasõda oli Raplas malevkond ja maakonna praegust territooriumi haldasid Harju-, Lääne-, Järva- ning Pärnumaa.
 
Märtsis 1990 toimus Raplamaal mitmeid koosolekuid selgitamaks Kaitseliidu loomise vajadust ja ülesandeid. 23. märtsil toimus suurem koosolek Raplas, kus valiti ka Rapla esimene pealik, juhatus, struktuuriüksuste juhid ja revisjonikomisjon. Aprillis loodi nelja kompaniiga Rapla malevkond, mille rühmad moodustati territoriaalselt või ettevõtete töökollektiivide baasil.
 
12. aprillil 1990 peeti Eesti Kaitseliidu Rapla lipkonna asutamiskoosolek, sellel võeti vastu ajutine põhikiri, ja seda kuupäeva loetakse Rapla maleva sünnipäevaks. Lipkonna loomise tingis eelkõige ennesõjaaegne Kaitseliidu struktuur, kuid hiljem mõisteti, et haldusjaotusest tingituna on otstarbekam Raplamaal luua iseseisev malev. 21.09.1991 nimetati Kaitseliidu ülema päevakäsuga nr 21 Rapla lipkond KL Rapla malevaks. Koostöö kohalike omavalitsustega oli hea, maleva kaitseliitlaste tegemisi teati ja seetõttu hinnati Raplamaal malevat nii kõrgelt, et Maavalitsus annetas Rapla malevale lipu, mis õnnistati 7. novembril 1998. a Raplas.

VÄLJAÕPPEST.

Novembris 1992 asuti koostama väljaõppeprogrammi ning määrati kompaniides ja rühmades kindlaks kaitseliitlased, keda saab kasutada nende üksuste väljaõppeinstruktoreina. Kogu esialgse väljaõppe temaatika põhialuseks võeti endi ohutuse ja üldjulgeoleku tagamine.
 
Alustati relvade õige käsitamisoskuse õpetamisega tagamaks iga malevlase enda, tema kaaslaste ja kaasinimeste ohutus. Ei saa jätta märkimata, et relvade käsitsemise oskus oli enamikel kaitseliitlastel kaduvväike. Teise põhiteemana oli pioneerõpe, just käitumine lõhkekehadega ja laskemoona kasutamisel. Asi oli eriti aktuaalne, sest maleval tuli tegelda sel perioodil Utsali pommitusala korrastamisega. Järgnesid üksikvõitleja ja väikeüksuse jalaväetaktika, meditsiiniõpe võimalike vigastuste esmaabi alal.
 
Palju õpiti topograafiat, õpiti praktikas orienteeruma maastikul, lugema kaarti jne., mille edukaks õpetajaks oli Lui Jaanson. Ei unustatud riviõpet. Esmaselt paraadide tarvis, aga ühtaegu ka kaitseliitlaste sõjaväelise rühi ja esinemisoskuse kujundamiseks.
 
Omalaadne oli 2002.a. Torma malevkonda Võtikvere jao loomine. Oli veebruar, kui maleva propagandapealik tegi ajateenistuses piirivalves kompanii veltveebliks olnud Torma valla konstaablile Andrus Väits`ale ettepaneku värvata Võtikverest nooremaid mehi abipolitseinikuks ja ühtlasi kaitseliitlasteks. Konstaablile mõte meeldis.
 
Nädala möödudes kutsus ta kapten Nurga väljavalitud meestega kohtuma. Samal kohtumisel andsid 9 meest avalduse Kaitseliitu astuda ja veel nädal hiljem läksid kõik baasväljaõppe kursusele.
 
Kolme kuuga värvati ja õpetati esmavajalikult välja uus jagu, kelle pealikuks määrati konstaabel ise. Andrus Väits oli mitu aastat Torma üksikkompanii pealik ja pooled tema toona värvatud mehed ka aktiivsed abipolitseinikud.
 
 

tähtsamad kuupäevad

  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
  • 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.

Sümboolika

Kaitseliidu tunnusvärv on kollane.

Maleva lipp ja vapp

Rapla maleva lipp on traditsiooniline ning kasutusel ametlikel üritustel. Vappi kasutatakse erinevatel alusmaterjalidel, kus on vajadus rõhutada malevasse kuuluvust.

Kursusemärgid

Kursusemärkide kandmine tähistab kaitseliitlase professionaalset arengut ning oskuste taset. Märgid antakse välja näiteks järgmiste kursuste läbimisel:
Jõgeva malev ühendab nii mehi kui naisi,
kes enne teevad ja siis räägivad.
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
  • Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Missiooniteadlikkus

lõpetamise

Vormidetailid

Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.

Väljaõpe

Maleva väljaõppe eesmärk on hoida iga kaitseliitlane valmis tegutsema nii iseseisvalt kui meeskonnas. Järjepidev harjutamine ja mitmetasandiline õpe annavad üksustele oskused täita ülesandeid nii rahuajal kui kriisiolukorras.
 
Maleva väljaõppeplaani saavad liikmed oma üksuse ülema käest.
 

Väljaõpe toimub aastaringselt, alustades sõduri baaskursusest ning jätkudes üksuse taseme harjutuste ja erialakoolitustega. Õpe arendab juhtimist, liikumist, otsustusvõimet ja koostööoskusi ning valmistab ette tegutsemiseks erinevates olukordades.

Baaskursus, iga kaitseliitlase algus

Baaskursus on mõeldud kõigile, kes ei ole läbinud ajateenistust. Kursusel omandatakse esmased teadmised relvaohutusest, taktikast, esmaabist, sidepidamisest, orienteerumisest ja Kaitseliidu toimimisest.

Erialaõpe

Pärast baaskursust toimub spetsialiseerumine vastavalt üksuse vajadustele ja isiklikele eeldustele. Erialakursused kestavad tavaliselt 2–3 nädalavahetust ning võivad olla näiteks:

  • sanitar
  • side
  • pioneeriõpe
  • tankitõrje
  • kuulipildur
  • droonid
  • autojuht / logistika

Koostööharjutused

Erialõppele järgnevad allüksuse tasandi harjutused:

  • Jagu
  • Rühm
  • Kompanii

Kasulikku infot

KAITSELIIDU SEADUS
KAITSELIIDU KODUKORD
Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded
Kaitseväe vormikandmiseeskiri
Sõjaväelise väljaõppe eeskiri
Kaitseliidu spordikontseptsioon

koos kaitseme eestit

Õppused, koolitused, väljaõpe, kogemus ja ühtekuuluvus loovad kindlustunde nii rahuajal kui kriisis.

Astu liikmeks